Rakvere linna info- ja avalike suhete spetsialist Hilje Pakkanen avaldas “Virumaa Teatajas” ja “Kuulutajas” artikli Medi häirenuputeenuse käivitamisest Rakvere 22 hoolealusel. Toome selle ära kui äärmiselt positiivse eeskuju teistelegi linnadele ja valdadele, kes oma eakate hoolekandeteenuse uuele, kaasaegsele tasemele viia soovivad. Rakvere linna koostöö Innocare projektiga on eriti kiiduväärne ning sai teoks tänu hoolivatele inimestele mitmetest osapooltest. Järgneb artikkel kärpimata kujul.

Kui „nupumees“ – Medi häirenuputeenuse eestvedaja Paavo Ala, Rakvere sotsiaalhooldekande töötaja Laili Mägi koos sotsiaaltöötaja Pille Ilvesega Heli-Laine Sinijärve korteri ukse taga kella andsid, oli vanaproua oma vaimu koos kohvi ja küpsetistega juba valmis pannud.

Paavo Ala küsimuse peale, kas ta on kuulnud häirenupust, vastas proua Sinijärv, et kaheksa aastat Rootsis elanuna teab ta neid süsteeme ja oskab neid seetõttu tahta siingi.

Heli-Laine Sinijärv on 88-aastane söakas vanaproua. Kui vaid poleks kukkumisohtu teda aegajalt kimbutavate tõsiste haiguste tõttu, oleks tema elu palju turvalisem. Kui haigushoog kallale tuleb, siis pole muidu tragi proua võimeline minema kiirabile maja välisust avama. Seetõttu on tema elu olnud mitu korda suures ohus, kuid seni on ta õnneks abi saanud.

Abi kutsumiseks oli tal üksvahe kasutusel lausa oma naabrivalvesüsteem: põrutas käega vastu seina, et seinatagustele naabritele abivajadusest teada anda. Teinekord jõudis korteriukse lahti teha ja koridoris appi hüüda. Haigushood kipuvad kallale tulema tavaliselt öösiti. „Kui päeva ajal ringi liikuda, polegi nii hull, aga öösel… siis lähen paanikasse, kui midagi juhtub, võin kellelegi jalgu jääda,“ räägib Heli Laine Sinijärv.

Häirenupp on mugav

Enne seadmete paigaldamist selgitab Paavo häirenupu ja selle koos käiva hoolekandetelefoni omadusi. Häirenupp on vaikne, mugav, vee- ja põrutuskindel, töötab hoolekandetelefonist 150 meetri raadiuses.

Paavo asub häirenuppu proua käe peale panema. „Kumba käe võtame?“ „Parema! Ma olen vasakukäeline.“ Nuppu kallal askeldades selgitab Paavo, millal nuppu kasutada. „Kui te ei suuda telefoniga endale abi kutsuda, siis vajutage häirenupule käe peal. Seade saab Medi kõnekeskuses teie kõne kätte. Nad teavad, kellelt kõne tuleb. Saate kõnekeskuse operaatorile rääkida, mis põhjusel te abi vajate. Kõnekeskuse operaator otsustab kuuldu põhjal, kas abi saatmiseks kutsuda teile kiirabi, politsei, päästjad või hoolekandetöötaja.“

Käes on aeg katse läbi teha. Proua Sinijärv vajutab häirenupule. Kostavad signaalid, seejärel operaatori rahulik „Tere!“. „Tere! Oleme Rakveres, paigaldamas esimesele kodanikule häirenuppu,“ vastab Paavo operaatorile. Operaator annab teada, et teab, kellelt kõne tuleb. Proovitakse kuuldavust lähemalt ja kaugemalt. Operaator kuuleb. Et rohkem põhjust operaatorit kinni pidada pole, öeldakse head aega.

„Kõne lõpetamiseks ei pea teie ise midagi tegema,“ jätkab Paavo. „Kui kõne katkeb mingil põhjusel, siis seade helistab ise uuesti. Kui teie poolt vastust ei järgne, siis operaator püüab teada saada toast kostvate helide järgi, kas mingit tegevust toimub või ei. Ta helistab tagasi teie telefonile. Kui te ka siis telefonile ei vasta, helistame teie sotsiaalhooldaja telefonile.“

„Mis saab siis, kui ma poodi minnes kukun?“ „Kui olete kodust kaugel, siis häirenupp ei tööta, kui juhtute linnas käies kukkuma, siis teid ehk ikka märgatakse.“

Häirenupuga on kindlam tunne

Proua Sinijärv soovitab teistelegi, kel selleks vajadus, kasutada häirenuppu, sest paljugi mis võib juhtuda. „Kui mul kopsuummistus oli, siis juhtus mobiiltelefon käeulatuses olema ja jõudsin helistada. Hea, et Laili võttis takso ja tuli. Ta ei ole öösel kohustatud tulema, aga tuli ikka. Nüüd, kus häirenupp käe peal, on palju kindlam tunne.“

Proua Sinijärv ei pelga sedagi, et häirenuputeenuse saajail tuleb oma võti hoiule anda, et abivajaduse korral saaks ust maha lõhkumata siseneda.

Sotsiaaltöötaja selgitas süsteemi turvalisust. Võtmeid hoitakse kindlalt raudkapis luku taga. Neil puudub nimi ja aadress, on ainult kood, mis võõrale inimesele midagi ei ütle, aga mille järgi abi andev töötaja teab, kelle võti see on. Võti võetakse allkirja alusel ja pärast häiret pannakse uuesti allkiri, et võti on tagasi pandud. Iga võtme võtmine ja tagasipanek fikseeritakse kirjalikult.

Proua Sinijärvel on kehva nägemise tõttu olema kodus Jumalalaeka vahendusel saadud mitmed seadmed, mis võimaldavad kuulata CD-dele salvestatud raamatuid, muusikat, ütlevad aega ja ilma. Terve elu aktiivselt elanuna (veel aasta tagasi oli ta korteriühistu esimees!) on proua Sinijärv ka vanas eas usin uusi tehnoloogilisi abivahendeid kasutama.

Uute tehnoloogiliste vahendite kasutuselevõtmist uuriti Rakveres Innocare projektiga läinud kevadel. TLÜ Rakvere kolledž selgitas välja häirenuputeenuse ja teiste uudsete tehnoloogiliste seadmete vajaduse Rakveres, küsitledes selleks 35 inimest. Üheksa inimest kümnest kartis kukkumist, kusjuures pooled vastanutest olidki hiljuti kukkunud. Enam kui pooltel vastanutest oli hiljuti olnud äkiline terviseprobleem, mis vajas kiiret meditsiinilist sekkumist.

Järgmise aasta lõpuni tasuta

Samal päeval said koos proua Sinijärvega häirenupu omanikuks seitse, ühtekokku aga 16 üksi elavat inimest.

Rakvere sotsiaalosakonna juhataja Lea Kivipõllu sõnul on häirenupud ja -teenus Innocare projekti raames kasutajatele järgmise aasta lõpuni tasuta. „Meditech Estonia valiti välja riigihanke käigus, ostsime 22 häirenuppu, kuus nuppu ootavad veel soovijaid.“

Paavo Ala paigaldamas häirenuppu pr Sinijärvele (foto: Hilje Pakkanen)