Möödunud nädalal kutsus Skandinaavia juhtiv hoolekandeseadmete tootja STT Condigi meid oma iga-aastasele konverentsile. Seekord toimus konverents kaunis mereäärses Rootsi linnakeses Skanör. Konverents oli kahepäevane ja sellel osalesid valdkonna suured tegijad Austriast, Belgiast, Hispaaniast, Hollandist, Norrast, Portugalist, Rootsist, Suurbritanniast, Taanist ning kaugeima kandina isegi Austraalist! Eestist oli ainsana esindatud Medi häirenuputeenus, kelle tutvustus meeldis Austraalia ettevõtte Smart-Caller 77-aastasele tegevjuhile Paul Longile kõige enam. Paul kiitis Medi initsiatiivi ja südikust eakatele sellise vajaliku hoolekandelahenduse pakkumisel ning soovitas ka teistel meist õppust võtta.

STT Condigi omandas selle aasta veebruaris maailma juhtiv hoolekandeseadmete tootja ja arendaja Tunstall. Ettevõte tegutseb nüüd kokku 47 riigis ja panustab sel aastal arendustegevusse 4.5 miljonit eurot. Pidev tootearendus ja tugi on ka üks peamisi põhjuseid, miks Medi otsustas just nende hoolekandeseadmeid kasutada. Sest kvaliteet ja töökindlus ning areng on ka häirenuputeenuse juures elukriitiliselt tähtsad.

Kui vaadata pika hoolekande ajalooga ja sotsiaalset arenenud suurte riikide kasutusmahtusid, siis hoolekandetelefone ja häirenuppe on kasutusel Rootsis 160 000, Hispaanias üle 300 000, Portugalis vaid Punase Risti projekti kaudu tuhatkond, Taanis on ainuüksi ühel Rootsi lähedasel saarel kasutusel 1800 hoolekandetelefoni, isegi 320 000 elanikuga Islandil on paar tuhat nupukandjat, mis teeks Eestis vastavaks arvuks ligi 10 000 abivajajat. Meil Eestis on veel väga pikk tee minna, et häirenuppu hakataks kaaluma kui normaalset, igapäevast hoolekandelahendust, mis võimaldab eakal kauem ning turvalisemalt oma kodus elada ja vajalikul hetkel tema elugi päästa aitab.

Hoolekandetelefonide uuendustest tuleb välja tuua uuenevad Careline Anna ja Careline Anna GSM, mille uuel versioonil on veelgi parandatud helikvaliteeti ja heli tugevust. Samuti tekitab edaspidi vähem häireid hoolekandeseadme läheduses viibiv mobiiltelefon. Seda ikka selleks, et hoolealune ja häirekõnele vastaja teineteist veel paremini kuuleks.

Väärt lahendus on ka Vivago alarmkell, mis on randmel kantava häirenupu edasiarendus. Häirenupuga varustatud kellale on sisseehitatud kukkumisandur, mis algatab häirekõne siis, kui peale kukkumist ei tuvastata enam liikumist ehk on alust kahtlustada tõsist tagajärgi. Kandjale endale on randmenupust igapäevaselt kasu tänu taustavalgustusega ja suurte numbritega kellale.

Kasulikest lahendustest, mida konverentsil käsitleti tuleb välja tuua Cooker Guard. See on elektripliidi automaatkontroll, mis lülitab pliidi kas liiga pikalt sisse jäänuna või temperatuurianduri liigset kuumust tajudes välja. Seadme eesmärk on säästa elusid ja vara kahandades pliidist tekkinud tulekahjusid. Näiteks Saksamaal paigaldatakse Cooker Guard’e igal aastal ligi tuhatkond ja maht kasvab iga aasta 20%. Medi hakkab seda lahendust Eestis peagi pakkuma ja paigaldama.

Väärt lahendus oli ka CareLock, ukselukule paigaldatav lisaseade, millega saab ilma võtmeta avada ja sulgeda kodu välisust. See on kasulik juhul, kui häirekõne saabudes on abi andmisega kiire ja varuvõtmeid pole või on need kaugel. Kõiki ukse avamisi ja sulgemisi saab jälgida ning õigusi kasvõi lühiajaliselt anda või piirata saab volitatud kasutaja arvutisüsteemi vahendusel. Ukse sulgemine ja avamine ise toimub sellisel juhul nutitelefoni vahendusel.

Pikemalt käsitleti ka telehoolduse (telecare) ja teletervise (telehealth) lahendusi. Näiteks on juba mõnda aega olemas võimalused endal ise kodus vererõhku, veresuhkrut, kopsumahtu, vere hüübivust, temperatuuri jm näitajaid mõõta nind edastada andmed iga kord spetsiaalsele teenusepakkujale, kes saadud tulemusi analüüsib. Suure erinevuse korral normist edastatakse see info koheselt õele-arstile, kes saab patsiendiga ühendust võtta ja korraldada visiidi. Samuti tuletab süsteem meelde, kui mõne parmeetri mõõtmine on ununenud või ei õnnestunud. Lahenduse eesmärk on avastada võimalikult varakult võimalikud tervisehäired ja vajadusel kiiresti ravi alustada.

Väga oluline iva, mis konverentsil kõlama jäi, on see, et seadmed-lahendused peavad arvestama inimese harjumusi ja omapära, mitte hoolealune ei pea hakkama oma elu-olu tehniliste lahenduste järgi ümber sättima. Sellest tulenevalt arendataksegi uusi tehnoloogiaid ja näiteks iseõppivaid andureid, mis kohanevad paari esimese kasutusnädala jooksul inimese eripäradega ning genereerivad siis minimaalselt valehäireid.

Kogemusi, mõtteainet, ideid ja tegemist vajavaid uuendusi saime konverentsilt veel mitmete lehekülgede kaupa. Mõned neist on juba töösse antud, mõned veel analüüsimisel. Kõik head ideed peavad saama ellu viidud! Ikka selleks, et oma hoolealuseid võimalikult hästi teenindada, nende elu ja tervise üle valvata ning vajadusel olemas olla.

Abi on jätkuvalt vaid ühe nupuvajutuse kaugusel!

Mõningate konverentsil osalenute ühispilt Skanöri rannas, kus toimus piknik.