Siia kogume teenuse tellijate küsimusi, mille vastu juba rohkem kui 15 aasta jooksul korduvalt huvi on tuntud. Loodetavasti leiate siit vastuse või kummutame mõned põhjendamatud hirmud ja müüdid. Täiendavate küsimuste korral pöörduge palun julgelt meie poole nõuandetelefonil 661 8181 (E-R kell 09-17) või e-posti aadressil info@medi.ee. Ärge peljake, sest rumalaid küsimusi pole olemas. Vastame rõõmuga kõikidele tekkivatele küsimustele.
Ei pea. Hoolealusel ei pea olema kodus ühtegi sidevahendit. Koju paigaldame Telia kvaliteetses mobiilivõrgus toimiva hoolekandetelefoni, mis ei sõltu hoolealuse (mobiil)telefonist ega sideoperaatorist. Sideteenus on sel juhul tagatud Medi poolt. 15 aasta jooksul on tulnud ette olukordi, kus hoolekandetelefon ongi olnud hoolealusel ainsaks sidevahendiks. Ainult 220V voolutoide peab meie seadme jaoks kodus olema.
Medi häirenupu kasutamine on lihtsamast lihtsam. Hoolealune vajutab hädaohu korral randmel olevale ainsale nupule. Edasi tegeleb ja aitab teda meie abikeskuse operaator. Ei mingit telefoninumbrite meeles pidamist, telefoni käsitlemist, numbrite valimist vms, mis paanikas meelest võivad minna. Üksainus lihtne nupuvajutus! Või teeb sellegi hoolealuse eest näiteks kukkumisandur.
Abikeskuse operaatorid näevad Medi teenindusprogrammist täpselt, kes meile helistab, kus ta elab, missugune on tema varasem häirekõnede ajalugu ja kes on tema usaldusisikud, kes vajadusel kohapeale appi saata. Seega meie juba teame, kes meile helistab – saage ka meiega tuttavaks. Häbeneda pole midagi – me olemegi selleks üheainsa nupuvajutuse kaugusel, et aidata. Kohapeale appi tõttavad aga lähedased, keda hoolealune tunneb ja usaldab – sugulane, sõber, tuttav, naaber või hooldaja. Vajadusel ka kiirabi, päästeamet või politsei. Juhul, kui kohale saadetakse Medi väljakutseekipaaž, siis esimesel korral võivad nemadki võõrad olla, nagu ka kiirabi meedikud.
Isegi kui operaator hoolealust ei kuule või abivajaja ei suuda rääkida, saab ikkagi abi. Operaator helistab hoolealusele tema telefonile tagasi, kui tagasihelistamisele ei vastata või selgubki õnnetus, informeeritakse koheselt hoolealuse usaldusisikuid ja palutakse neil olukorda kontrollima minna.
Loomulikult mitte! Hoolekandetelefon algatab häälkõne ainult siis, kui hoolealune ise häirenuppu vajutab ja soovib oma abitust seisundist lähedastele teada anda. Või teeb seda kukkumisanduriga häirenupp tema eest.
Sellest ei ole midagi! Valehäire eest “trahvi” ei tehta ja keegi ei pahanda. Häirenupu kogemata vajutus pole liiga kerge tulema, kui see aga peaks siiski juhtuma, võib väljahelistamise katkestamiseks vajutada hoolekandetelefonil rohelist nuppu. Kui aga operaator juba kõnele vastas, saab öelda, et häirekõne tehti kogemata ja kõik on korras. Operaator soovib kõike head ja lõpetab häirekõne.
Kui häirenuputeenuse rahastamine käib üle jõu, on lahendus pöörduda kohaliku omavalitsuse (linna või valla) sotsiaalosakonda. Paljud omavalitsused toetavad (kasvõi osaliselt) rahalistes raskustes olevaid elanikke häirenuputeenuse eest tasumisel. Kindlasti tasub ka meiega ühendust võtta, saame teid kohaliku omavalitsusega suhtlemisel aidata.
Medi ei edasta valimatult kõiki häirekõnesid usaldusisikutele. Medi operaator tegutseb filtrina – juhuslike nupuvajutuste pärast usaldusisikuid ei tülitata. Operaator hindab olukorra tõsidust ja otsustab, millal on vajalik teavitada usaldusisikut või saata kohale kiirabi või päästjad.
Jah. Standardite järgi ja seadmete tootja kinnitusel ei sega häirenupp mitte kuidagi südamestimulaatori või muude abivahendite tegevust. Meil on mitmeid südamestimulaatoriga eakaid hoolealuseid, kes on häirenupuga väga rahul.
